Koreograafiline poeem Liikuv koda
Choreographic poem Moving chamber
Kaspari klaver Day 1.mp3
Kaspari klaver Day 2.mp3
Kaspari klaver Day 3.mp3
Kaspari klaver Day 4.mp3
Kaspari klaver Day 5.mp3
Performed piano
Choreographic poem in two parts for two consecutive days in different places in Tallinn
Part one of the performance began on first day in Estonian Dance Agency, Hobujaama 12,
Entrance from the back door. Part two began the day after. Gathering at KOPLI LIINID,
the final bus stop of Bus route 73.
Author, choreographer, performer: Kaspar Aus
Sound: Simon Dalzell
Light: Hans Ulman
Objects: Kaarel Künnap
Performed poem LIIKUV KODA
by Kaspar Aus
Vaikusest sai heli ja vaikus muutuski heliks.
Jeruusalemm, Jeruusalemm, Jeruusalemm, Jeruusalemm, Jeruusalemm, Jeruusalemm, Jeruusalemm, Jeruusalemm, Jeruusalemm, Jeruusalemm.
Vaikusest sai heli ja vaikus muutuski heliks.
Pühakoda! Mu kõige püham koda.
Su vaikus puudutab mu heli. Ma igatsen su juurde
täieliku vaikuse rüppe.
Ma tajun sind. Ma tajun su mõõtmeid,
ma tajun su suurust, hiilgust, su minevikku, su jälgi, su hingust.
Mu kõige püham koda!
Olen astunud sinusse,
et kuulata su vaikust oma enese heliga,
vaikusest sündinud heliga.
Mu Pühakoda,
sa muudad mu hapraks,
tundlikuks. Su vaikus on jäädvustanud seintele
valguslaike. Nad hästi õrnalt liiguvad.
Need on lehtede varjud.
Ma tunnen ennast ennastandvalt su vaikuse rüpes oma heliga.
Ma kuulen sind, ma usaldan sind.
Selleks ma olengi siin,
et liikuda.
Mu kõige püham koda! Su vaikust toetab heli.
(klaver)
Selle heliga liiguvad varjud su seinal.
(klaver)
Su põrand hakkab leekima.
(klaver)
Õhk saab pühaks (köhatus) sinu sees.
(klaver)
Kõige püham koda,
(klaver)
ma tajun sind erinevatest punktidest.
(klaver)
Sa oled sama püha kui need helid.
(klaver)
Su valgus paistab otse mu nahale.
TUUL puristab hingest
VESI suliseb
SAMMUD sammuvad
SAMMUD sammuvad
PINK kragiseb
Ma vaatan tagasi punkti, kust kõik alguse sai. Seal kauges minevikus täpselt viis minutit tagasi ma istusin toolil ja vaatasin saali, oma kõige pühamasse kotta. Vaatasin läbi ukseava. Uks raamis minu pilku saali. Ma nägin sealt seda pinki, millel ma nüüd istun. Oma kõige pühamas kojas, kõige pühamal pingil. Olles mänginud kõige pühamat klaverit. Olles ristinud ennast kõige pühama veega. Istun ma nüüd kõige pühamal pingil lava ees ja vaatan seda alguspunkti, seda kõige pühamat alguspunkti.
SAMMUD sammuvad
PÕRAND kräuksub
Ma seisan kui kuju lava peal keset kõige pühamat koda.
Ma näen kõike ülevalt alla.
Need helid väljaspoolt koda ei kõla enam sisse.
Siin on vaikus.
Ainult linnud võivad häälitseda, laulda oma viisikest.
Olen justkui kuju, klammerdunud siia lavale.
Kõigun jalalt jalale, paremalt vasakule.
Ma olen justkui surnud. Mul pole midagi öelda.
Ma olen kujupostament keset lava, vaatamas tühja ruumi,
oma kõige kallimat pühamat koda.
(kragiseb ja suriseb)
Ma märkasin sind!
Sa oled musta ristina jäädvustatud selle kõige pühama koja põrandale. Raua kõrvale.
Ma märkasin sind, kui ma olin surnud!
Nüüd oled sa ainuke, millel mu pilk peatub.
Kõik muu haihtub kuhugi nähtamatute seinte keskele sisse.
Ainult sina ja mina hetkel siin ja praegu,
kui ma istun taburetil, toetudes oma keha raskusega lavaportaali küljele.
Ma vaatan sind diagonaalis.
Sa oled musta ristiga juba jäädvustatud sellele põrandale.
Ma ei hakka sind sealt lahti rebima.
Sa oled ilus. Sa oled mul südames.
Kõige paremini nägin ma sind surnult.
Ja ikka oled minu südames. Ikkagi oled siin kuskil hinges risti löömas,
oma kummastava armastusega kannatusi tekitamas,
pilku püüdmas.
Sina oledki see, millega ma suhestun.
Must rist pruuniks värvitud mineviku jälgi täis põrandal.
SAMMUD sammuvad
Silitan oma nahka (ohe) mööda lavatagust seina, kardinat.
Ma tunnen kui ema üsas. Õrn, habras, tundlik kardin,
kollast värvi langeb minu selja taga.
Nagu inimese nahk, ma tunnen midagi tundlikku.
Mu hingamine kerkib rohkem esile.
See lava on justkui ema üsa.
Ma pole veel sündinud siia ruumi,
oma kõige pühamasse kotta.
Ja ometigi ma näen siit kõike:
kogu maailma, kogu universumi
siin ema üsas, tundliku naha rüpes.
SAMMUD sammuvad
Ma justkui sünniksin uuesti siit lavalt sellesse kõige pühamasse kotta. Ma silitan oma ema vagiina limaskesta. Ma justkui hakkaksin väljuma sealt uuesti sellesse maailma universumi. Sellest õrnast haprast keskkonnast, ema üsast, välja, maailma, ruumi.
VALGUS SÜTTIB
See on sinu undamine, mu kõige püham koda!
See on sinu undamine, mu kõige püham koda!
Jeruusalemm, Jeruusalemm, Jeruusalemm, Jeruusalemm, Jeruusalemm, Jeruusalemm, Jeruusalemm, Jeruusalemm.
Vaikusest sai heli ja vaikus muutuski heliks.
"Vaikiva järve peal tuli. Talviku ja Järv jääl. 10.02.2018 - 19.05.201
liikudes saab pisikest leeki. Tulihingeline taevas, et meid
2007. aasta 1. Elul on elu. Hämarais tiirutab."
Soolol kui soolol ja selle peal
2007. aastal oli eesti likvid 100 000 m2. Soolo
pseudokangelane, et, etenda alterego, on olevus,
2) kui see ei ole Tema nimi Sarah kohta. Tatjana Datlivas
olemi, mis on seotud inimpsüühikaga.
Tatjana Hüljeste pitsat, mis on ja valged, mille
jaan aimata. Tatjana Olevusena,
kus on objekt, miss 000 000 000 000 000 000 000 000 00 Alles 10 000
miss, miss õues, rütmide ja rütmide objektid ilu ja
2) kui see ei ole nii
Premiere on 26th and 27th June, Moving chamber was performed five times in summer 2021, on 1st and 2nd July, 20th and 21st July, 24th and 25th July, 5th and 6th August
Supported by Cultural Endowment of Estonia