Installatsioon "Sinakal" oli joonistusnäitus koreograafilise partituuriga, kus joonistused asetusid pealtvaataja rolli. Ja mille keskel avanes aegamööda näitusepubliku isiklik elu. Inspireerusin isa vanast mustvalgest fotost, millel on kujutatud musta klaverit tühja valge noodilehega. Kohapeal ruumis kõlanud helid olid mängitud ja salvestatud nüüd täpselt selle sama klaveriga. Installatsioonist kasvas välja näitus, mis jäi üles pikemaks ajaks kuni aasta lõpuni.

​

​

Installation "Sinakal" was a drawing exhibition with a choreographic score where the drawings played the role of the spectator in front of which the personal life of the exhibition's audience started to unfold. The idea was inspired by an old photograph of my father in which we see a black piano with an empty white note sheet. Now I played and recorded the sounds with the same piano, which you could hear in the space. An exhibition grew out of the installation, which remained for longer period of time until end of year.

​